Statistilised andmed näitavad, et implantaatide kinnitumise edukus kaasaegses hambaravis on jõudnud 98%-ni. Osteointegratsioon on protsess, mille käigus moodustub otsene kontakt implantaadi pinna ja luukoe vahel ilma sidekoelise vahekihi tekketa. Hoolimata implantoloogia kiirest arengust puutub siiski umbes 2% patsientidest kokku olukorraga, kus hambaimplantaat ei ole kinnitunud. Oluline on kohe märkida, et ka see olukord ei ole lõplik lahendus, vaid pigem ülesanne arstile, mis lahendatakse süsteemse lähenemise ja selge raviprotokolli abil.
Milliseid tüsistusi võib hambaimplantatsioon põhjustada ja kuidas toimida juhul, kui titaanist tihvt ei ole kinnitunud, selgitame koos ettevõtte juhtivate spetsialistidega.
Lühidalt sellest, kuidas hambaimplantaat paigaldatakse
Hambaimplantatsioon on mitmeetapiline protsess, mis hõlmab kirurgilist sekkumist. Kõigepealt paigaldatakse lõualuusse titaanist tihvt – tulevase hamba juur. Titaan on bioinertne materjal, mida organism ei taju võõrkehana. Keskmiselt kulub juure kinnitumiseks 3 kuni 6 kuud. Kõik sõltub aga individuaalsetest eripäradest ja operatsiooni keerukusest. See periood on määrava tähtsusega, sest just siis kujuneb tulevase krooni alus.
Sümptomid: mis on kinnitumise ajal normaalne?
Organism reageerib igale sekkumisele koheselt. Normaalne on turse pärast implantatsiooni: reeglina suureneb see 2.–3. päeval ning seejärel hakkab järk-järgult taanduma. Mõõdukad valuaistingud on samuti normaalsed ja neid leevendatakse arsti määratud valuvaigistitega. Lubatud on ka kerge kehatemperatuuri tõus või lokaalne soojustunne operatsioonipiirkonnas.
Implantoloogi konsultatsioon on vajalik juhul, kui turse ei taandu ka nädala pärast, valu ei vähene ja muutub pulseerivaks.
Põhjused, miks implantaat ei pruugi kinnituda
Hambaarstid jagavad kõik põhjused kolmeks põhigrupiks:
- Organismi individuaalsed iseärasused, sealhulgas varjatud haigused, nagu kompenseerimata suhkurtõbi, võivad häirida immuunsüsteemi tööd või vähendada luukoe tihedust.
- Vale protseduuri planeerimine ilma luukoe mahu arvestamiseta võib viia ebasobiva süsteemi valikuni. Just seetõttu on esmane diagnostika ja kompuutertomograafia nii olulised.
- Arsti poolt soovitatud hooldus pärast implantatsiooni on eduka kinnitumise lahutamatu osa — ebapiisav suuhügieen või koormus implantaadile enne selle täielikku kinnitumist võivad põhjustada kudede põletikku.
Riskitegurite hulka kuuluvad samuti suitsetamine, osteoporoos, teatud ravimite kasutamine ning luukoe ülekuumenemine implantaadipesa ettevalmistamise ajal.
Õige hooldus pärast implantatsiooni
Operatsioonijärgse perioodi põhireegliks on korrektne suuhügieen. Oluline on kasutada pehmeid hambaharju, spetsiaalseid antiseptilisi vanne ilma intensiivse loputamiseta ning järgida tervislikku eluviisi, loobudes suitsetamisest ja sauna külastamisest. Taastumisperiood nõuab maksimaalselt õrna ja hoolikat suhtumist oma tervisesse.
Tagasilükkamine on siiski toimunud: mida teha?
Kõige olulisem: ärge paanitsege. Kui implantoloog kinnitab titaanist juure mittekinnituvust, eemaldatakse implantaat. Protseduur on valutu ja viiakse läbi tuimestuse all. Seejärel tehakse puhastus ja eemaldatakse põletikukolle. Sõltuvalt olukorrast võib olla vajalik siinuse tõstmine (luuplastia). 3–4 kuu jooksul luukude taastub ning enamikul juhtudel teostatakse korduv ja edukas implantatsioon.
Enamikul juhtudel on 3–4 kuu möödudes pärast luukoe taastumist võimalik teostada korduv edukas implantatsioon. Mõnes kliinilises olukorras võidakse otsus korduva paigaldamise kohta teha individuaalselt.
Oluline on mõista, et hambarea edukas taastamine on arsti ja patsiendi koostöö tulemus. Põhjalik ettevalmistus ja kõigi võimalike riskide arvestamine võimaldavad minimeerida tüsistusi ja läbida kõik ravietapid võimalikult turvaliselt ja edukalt.
