Hirm “lihvimise” ees on üks peamisi põhjuseid, miks patsiendid lükkavad edasi naeratuse esteetilise taastamise. Paljud kujutavad ette kaitsetuid “nõelu” hammaste asemel, kuid kaasaegne hambaravi on juba ammu loobunud kudede radikaalsest mahavõtmisest. Selles artiklis selgitame, kuidas tegelikult valmistatakse hambaid ette laminaatide ja kroonide jaoks ning miks sekkumise maht on tänapäeval minimaalne.
Miks on lihvimist üldse vaja?
Preparatsioon (lihvimine) ei ole arsti kapriis, vaid tehniline vajadus. See lahendab kolm ülesannet:
- Ruumi loomine materjalile — selleks, et uus hammas ei näeks liiga massiivne ja punnis välja, tuleb eemaldada kudede maht, mis vastab tulevase konstruktsiooni paksusele.
- Astme kujundamine — arst vormib spetsiaalse piiri, millele kroon või laminaat maksimaalselt tihedalt kinnitub, minimeerides sekundaarse kaariese tekkeriski nende all.
- Kahjustatud kudede eemaldamine — kui hammas on kaariesest kahjustatud, tuleb see enne proteesimist täielikult puhastada.
Kroonide jaoks vajaliku lihvimise maht
Kui plaanitakse paigaldada kroon, on preparatsiooni maht tavaliselt suurem kui laminaatide puhul. Kroon asetatakse hambale nagu “müts”, kaitstes seda igast küljest.
- Tsirkooniumkroonid ja E-max keraamika: vajavad minimaalset lihvimist (0,4 kuni 1,0 mm), kuna need materjalid on väga tugevad isegi väikese paksuse korral.
- Metallokeraamika: nõuab oluliselt suuremat kudede eemaldamist (kuni 1,5–2,0 mm), sest arst peab varjama metallraami portselanikihi alla.
Laminaadi jaoks vajaliku lihvimise maht
Esihammastele paigaldatavad laminaadid on üliõhukesed plaadid, mis kinnitatakse ainult esipinnale. Siin töötab hambaarst emaili piires.
- Standardne laminaat — eemaldatakse vaid 0,3–0,7 mm kudet. See on võrreldav munakoore paksusega.
- Laminaadid ilma lihvimiseta (lumineerid) — harvadel juhtudel on võimalik paigaldamine ilma preparatsioonita. See on asjakohane, kui hambad on väikesed, esineb vahesid või on vaja mahtu veidi suurendada. Kuid enamasti on ideaalsete servade saavutamiseks siiski vajalik minimaalne poleerimine.
Millest sõltub lihvimise ulatus
Hammaste algne asend: kui paigaldame laminaate diasteemi (hammastevahe) korral, võib lihvimine vahes olla peaaegu olematu, sest vastupidi, on vaja mahtu juurde lisada. Kui hambad on aga tugevalt tihedalt koos, tuleb väljaulatuvaid osi rohkem lihvida, et rida ühtlustada.
Hammaste värv: kui on vaja katta väga tume, “tetratsükliiniline” hammas lumivalge laminaadiga, peab keraamikakiht olema paksem ja seetõttu ka lihvimine sügavam.
Hamba seisund: vanade täidiste või pragude olemasolu sunnib arsti need eemaldama, mis suurendab sekkumise ulatust.
Peamine erinevus seisneb kudede haaratuses. Kroon on valik hammastele, mis on hävinud rohkem kui 50% ulatuses või pärast närvi eemaldamist. See tagab vastupidavuse ja kaitse. Laminaadid on esteetiline lahendus, mille eesmärk on muuta kuju ja värvi, säilitades maksimaalselt elusaid kudesid.
Kaasaegsed mikroskoobid võimaldavad hambaarstidel teostada preparatsiooni suure mikronitäpsusega, säilitades hamba elusana ja tervena keraamika kaitse all.
