MILLAL ON VAJA TEHA HUULE- JA KEELEKIDA PLASTILIST OPERATSIOONI

Lühike keelekida ehk anküloglossia on seisund, mille puhul keelekida ülemine serv moodustab keeleotsaga ühtse terviku. Sellise patoloogia korral ei saa keel toimida nii, nagu vaja, sest lühike keelekida häirib keele vaba liikumist.

Lühike keelekida ehk anküloglossia on seisund, mille puhul keelekida ülemine serv moodustab keeleotsaga ühtse terviku. Sellise patoloogia korral ei saa keel toimida nii, nagu vaja, sest lühike keelekida häirib keele vaba liikumist.

Liiga lühikese keelekida tundemärgid on järgmised:

  • keelega ei ole võimalik suulage puudutada
  • keeleotsa liigutused on piiratud​
  • keeleots võib olla veidi n-ö hargnenud​
  • keelt tõstes on kidal kilejas välimus

Mida teha tõsise probleemi korral? Kui keelekida ei ole väga lühike ega kinnitunud keeletipule, on abiks spetsiaalsed​ harjutused. Siiski pöördutakse enamasti kirurgilise ravi poole.

F​renuloplastika või ​keelekida plastika​ ei ole keeruline protseduur, kuid on seevastu sageli vajalik.

Mõnikord viiakse see protseduur läbi kohe pärast sündi, sest vastasel juhul ei suuda laps rinnast korralikult piima imeda. Lühike kida segab imemist ja pärsib kehakaalu tõusu. Mida varem keelekida vabastatakse, seda lihtsam ja kiirem on taastumisperiood.

Kui imikueas ei teostatud ​​keelekida plastikat​​, viiakse see läbi 5–7-aastastel lastel, kuna siis toimub aktiivne hambumuse vahetus. Protseduuri näidustused on järgmised: suutmatus toitu korralikult mäluda, logopeedilised häired, hambumushäired.​

Täiskasvanueas tehakse sellist operatsiooni harva. Kui inimene on kogu oma elu sellise keelekidaga elanud, siis on ebatõenäoline, et see inimest kuidagi segab. Ainus märkimisväärne näidustus võib olla ettevalmistus ortopeediliseks raviks. Hammaste proteesimiseks on ​​täiskasvanul vaja keelekida korrigeerida​​, et proteesi paigaldada ja paremini fikseerida ning et proteesi oleks mugavam kanda.​

Paljud teist on ilmselt kuulnud, et lisaks keelekida plastikale tehakse ka ​ülahuule kida plastikat​. Lühenenud või paksenenud ülahuule kida tekitab tavaliselt vähem probleeme kui keelekida. Kõige sagedamini aitab ülahuule paksenenud kida kaasa diasteemi ehk kahe esihamba vahe tekkele. On inimesi, kelle arvates lisab diasteem isikupära, kuid on ka neid, kelle elu esihammaste vahe segab.

Siiski on sellel operatsioonil teatavad näidustused:​

  • Maloklusioon ehk hambumushäire
  • Logopeedilised probleemid
  • Suutmatus korralikult rinda imeda (imikueas)
  • Igemehaiguste ennetamine​
  • Hambaproteeside või ortodontiliste mudelite paigaldamise ettevalmistamine​

Tavaliselt viiakse ​ülahuule kida plastika ​​läbi vanuses, kui neli ülemist jäävlõikehammast on lõikunud, sest kuni selle ajani võib probleem ka iseenesest kaduda. Mõned hambaarstid soovitavad oodata kihvhammaste lõikemiseni. Siin tuleb meeles pidada, et iga patsient vajab individuaalset lähenemist.​

Mõlemad operatsioonid on üsna lihtsad ega tekita komplikatsioone 99% juhtudest. Ja kirurgilise laseri tulekuga, mis lisaks lõikamisele ka kohe veresooned parandab, on keelekida plastikast saanud üks kõige turvalisemaid protseduure.

Taastumisperiood möödub samuti kergelt ega võta palju aega. Oluline on pidada kinni kõikidest arsti soovitustustest ning järgida hügieeni ja toitumist.

Operatsioonijärgsel taastumisel on heaks abiks müogümnastika. See on harjutuste komplekti lihaste arendamiseks ja tugevdamiseks, mis peavad harjuma keelekida uue anatoomilise asendiga.

Nagu näete, pole plastika alati midagi keerulist.