Turse pärast hambaimplantaatide paigaldamist on organismi normaalne reaktsioon. Selle tekkimine annab märku füsioloogilise põletikureaktsiooni algusest, mis aktiveerib paranemisprotsessi. Just sellest hetkest algab osteointegratsioon — titaanimplantaadi luuga ühinemine. Turse ulatus, maht ja kestus pärast implantatsiooni sõltuvad organismi individuaalsetest omadustest ning kirurgilise sekkumise keerukusest.
Miks tekib turse?
Füsioloogia mõistmine on oluline operatsioonijärgse perioodi kergendamiseks ja haava paranemise kiirendamiseks. Turse kujutab endast lümfi ja koevedelike liigset kogunemist ning on seetõttu loomulik protsess. Hambaimplantaadi paigaldamine hõlmab pehmete kudede dissektsiooni ja tööd luukoega, mis toob paratamatult kaasa limaskesta ja kapillaaride kahjustuse. Turse on organismi vastus traumale: vabanevad histamiin ja prostaglandiinid, mille ülesanne on taastada rakkude normaalne funktsioon.
Osa vedelikust koguneb rakkudevahelisse ruumi, põhjustades turse teket. Võib esineda punetust ja lokaalne temperatuuri tõus. Turse ulatus sõltub implantatsiooniprotseduuri kestusest ja keerukusest. Kõige vähem traumeeriv on üheetapiline implantatsioon, kuna täiendavat kudede kahjustust ei teki.
Keskmise ulatusega turse võib tekkida kaheetapilise implantatsiooni korral, mille puhul mängib rolli implantaadipesa moodustamise tehnika. Tugevam turse on iseloomulik luuplastika korral, kuna membraani ja luumaterjali paigaldamine kutsub esile intensiivsema organismi reaktsiooni. Kõige väljendunum turse tekib siinuse tõstmise (sinus lift) protseduuri järel, kuna sekkumine toimub ülalõuaurgete piirkonnas.
„Kolme päeva reegel”
Implantoloog-kirurg teavitab patsienti alati võimalikest tüsistustest ja selgitab normi ning patoloogia erinevusi. See aitab mõista, millal võib olla vajalik erakorraline hambaravi. Esimesel päeval on turse lokaalne ja alles kujunemas. Maksimaalne turse tekib tavaliselt 2.–3. päeval pärast implantatsiooni. See on suurima ebamugavuse periood, kuna paistetus võib levida kaela või silmade piirkonda. Turse hakkab taanduma alates 4. päevast ning kaob enamasti täielikult 7–10 päeva jooksul.
Turse suurenemine pärast neljandat päeva või selle püsimine on põhjus koheseks pöördumiseks hambaarsti poole.
Kuidas turset vähendada?
Kõige tõhusamad meetmed on korrektne operatsioonieelne ettevalmistus ja implantoloogi soovituste järgimine. Esimestel tundidel pärast operatsiooni annab parima tulemuse külma regulaarne kasutamine. Soovitatav skeem: 15–20 minutit jahutamist ja 15–20 minutit pausi. Pead on soovitatav hoida kõrgemas asendis, mistõttu on parem magada kõrge padjaga. Rangelt on keelatud igasugune soojus: kuum vann, saun või leil suurendavad verevarustust ja turset.
Põletiku ja turse vähendamiseks kasutatakse ravimteraapiat. Kirurg võib määrata mittesteroidseid või hormonaalseid põletikuvastaseid ravimeid, antihistamiinikume, turset vähendavaid ja valuvaigistavaid preparaate. Samuti on oluline korrigeerida toitumist, välistades kuumad, kõvad ja sitked toidud. Esimestel päevadel on rangelt keelatud nikotiin ja alkohol.
Turse vähenemisele aitab kaasa ka korrektne suuhügieen. Antiseptilised suuvannid aitavad ennetada haava nakatumist ega kahjusta paranemisprotsessi, erinevalt aktiivsest loputamisest.
Millele pöörata erilist tähelepanu?
Hoiatusmärgiks on kehatemperatuuri tõus ja turse suurenemine pärast 72 tundi operatsioonist. Arsti poole tuleb pöörduda ka juhul, kui tursega kaasneb tugev pulseeriv valu, eritised, alalõua, huulte või keele tuimus. Paranemisprotsessile mittetüüpilised sümptomid võivad viidata infektsioonile või tüsistuste tekkele.
Enamikul juhtudel taandub turse pärast implantatsiooni iseenesest. Ebamugavust aitab vähendada külm, ravimiteraapia ning elustiili ja toitumise kontroll.
