VALGENDAVA HAMBAPASTA PLUSSID JA MIINUSED

Selleks, et saavutada lihtsalt ja odavalt valgem naeratus, kasutavad paljud inimesed valgendavat hambapastat. Lumivalge naeratus, mida meile hambapastade reklaamides näidatakse, mõjub tõesti väga veenvalt.

Kuid kahjuks pole kõik nii lihtne, mistõttu otsustasime siinkohal rääkida sellest, kuidas valgendav hambapasta tegelikult hambaemaili mõjutab. Ja nii saate järgmine kord poodi minnes valida hügieenitooteid mitte atraktiivse reklaami järgi, vaid vastavalt hambaarsti soovitusele, pöörates tähelepanu koostisele.

Siin tõstatub mitu küsimust:

Kas valgendav hambapasta tõepoolest toimib?
Kas see kahjustab?
Kui tihti tohib sellist hügieenivahendit kasutada?
Kas sellele on ka alternatiive?

Hakkame aga pihta. Alustuseks ei saa valgendav hambapasta emaili otseselt valgemaks muuta. Mis tahes hambapasta toimimispõhimõte on puhastada hambad pehmest pigmenteerunud hambakatust.

Kuidas saab siis valgendav pasta toimida?

Abrasiivsuse toel. Sellised tooted on kõige populaarsemad ja neil on suurepärased poleerimisomadused. Tavaliselt kasutatakse abrasiividena räni- või alumiiniumoksiide ja kaltsiumfosfaati.
Ensüümide abil. Papaiin on üks ohutumaid valgendavaid komponente, mida kasutatakse olemasolevates hambapastades.
Keemiliste ainete toel. Kõige sagedamini sisaldavad sellised hambapastad karbamiidi või vesinikperoksiidi. Emaili valgendamine toimub keemilise reaktsiooni tõttu, mis lõhustab hambakattu.

Jah, valgendav pasta annab tõepoolest kerge nähtava efekti, kuid seda ainult pehme hambakatu eemaldamise arvelt. Mida tumedam hambakatt algselt oli (suitsetamise; tee, kohvi, punase veini ja muude värvainete tarbimise tõttu), seda märgatavam on tulemus.

Aga millised on valgendava hambapasta plussid ja miinused?

Abrasiivseid ja keemilisi hambapastasid ei tohiks kontrollimatult kasutada. Hambaemaili poleerivad osakesed eemaldavad küll hambakatu ja hõõruvad emaili läikele, kuid ka kriimustavad emaili. Lisaks võivad kemikaalid kergesti esile kutsuda allergilisi reaktsioone, igemehaigusi, plommide ja hammaste värvimuutusi.

Selliseid hambapastasid võib kasutada maksimaalselt kaks korda aastas ühe kuu vältel, pärast mida on tingimata vaja käia hambaarsti juures järelkontrollis.

Ärge kasutage valgendavaid vahendeid, kui teil on hambakaaries, emaili defektid või igemehaigused.
Samuti hoiduge hambapastast, mis sisaldab üle 0,1% vesinikperoksiidi – see on suurim lubatud määr.
Abrasiivselt toimiva hambapasta ostmisel pöörake tähelepanu RDA-indeksile. Tervete hammaste jaoks võite valida näitaja 80–100 ühikut, kuid kui teie hambad on tundlikud, on parem vältida hambapastat, mille indeks on suurem kui 25 ühikut.

Mida aga valgendava hambapasta asemel kasutada?

Kas soovite kodus hambaid veidi valgendada? Sööge kõvasid hapukaid õunu, maasikaid ja sellerit. Üritage loobuda värvivatest toiduainetest ja suitsetamisest (kõige olulisem pigmenteerunud naastu tekitav väline põhjus).

Kui te tõesti unistate lumivalgetest hammastest, mis on mitu tooni heledamad, siis soovitatakse läbida professionaalne valgendamise protseduur hambaarsti kabinetis. Esiteks juba seepärast, et protseduur toimub arsti järelevalve all. Ja teiseks saate nõuandeid, kuidas hammaste eest korralikult hoolitseda ja säilitada nende valge toon pikka aega.

Hammastega ei tohiks liiga palju katsetada, sest kahjuks on meile antud ainult ühed hambad.