Hambavalu on üks ebameeldivamaid ja ootamatumaid terviseprobleeme. See võib võtta une, segada igapäevaelu ja sundida inimest abi otsima ka siis, kui kõik plaanid lähevad risti. Erinevalt plaanilisest ravist – näiteks hammaste puhastamisest, plommimisest või proteesimisest – on olukordi, kus abi on vaja kohe.
Just selleks ongi loodud vältimatu hambaravi. Selle eesmärk on kiiresti leevendada valu, peatada põletikuline protsess ja vältida tüsistusi. Eestis on vältimatu abi korraldus reguleeritud Tervisekassa poolt, mis tagab, et nii kindlustatud kui ka kindlustamata täiskasvanud saavad kiiret abi.
Selles artiklis vaatame lähemalt:
- mis on vältimatu hambaravi,
- milliste sümptomite korral tuleb kohe arsti poole pöörduda,
- millised teenused kuuluvad nimekirja,
- kuidas abi Eestis reaalselt saada.
Mis on vältimatu hambaravi?
Vältimatu hambaravi tähendab hambaraviteenuseid, mis on suunatud ägeda valu või ohtliku seisundi kõrvaldamisele. Oluline on see, et abi osutatakse kohe, sest ravi edasilükkamine võib põhjustada püsivaid kahjustusi või isegi ohtu elule.
Tähtis teada: Eestis on vältimatu hambaravi tasuta kõigile täiskasvanutele – sõltumata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte. Kuid oluline tingimus on, et Tervisekassa maksab ainult nende kliinikute eest, kellega tal on kehtiv leping.
Millal tuleb pöörduda vältimatu hambaravi poole?
Sageli ei teata, kas olukord on tõesti kiireloomuline või saab oodata. Alljärgnevad seisundid kuuluvad ametlikult vältimatu abi alla.
Olukorrad, kus tuleb kiiresti hambaarsti poole pöörduda:
- Hammaste traumad. Näiteks kukkumine, löök või õnnetus. Hammas võib murduda, nihkuda või täielikult välja tulla. Kiire reageerimine aitab hamba päästa.
- Näo- ja lõualuu piirkonna tugev turse. See võib viidata abstsessile või muule infektsioonile. Infektsioon levib kiiresti ja võib ohustada kogu organismi tervist.
- Suu avamine on võimatu või piiratud. Põhjus võib olla põletik, abstsess või lõualiigese probleemid.
- Tarkusehamba lõikumisega seotud põletik
Sageli kaasneb igeme põletik, valu ja palavik. Raskematel juhtudel tekib mädakolle. - Põletik pärast hamba eemaldamist. Kui tekib tugev valu, turse või mädane eritis, tuleb kindlasti uuesti arsti juurde minna.
- Süljenäärmete ägedad haigused. Need väljenduvad turse, valulikkuse ja palavikuna.
- Lukseerunud ehk nihkunud hammas. Kui hammas on oma kohalt liikunud või lahti, tuleb see võimalikult kiiresti tagasi asetada.
- Verejooks, mis ei peatu iseenesest. Pikalt kestev või tugev verejooks nõuab arsti sekkumist ja õmbluste panekut.
Kui neid sümptomeid ignoreerida, võivad tagajärjed olla väga tõsised: ulatuslik infektsioon, hammaste kaotus, sepsis või eluohtlik seisund.
Millised teenused kuuluvad vältimatu hambaravi alla?
Tervisekassa on täpselt määratlenud, millised protseduurid lähevad vältimatu abi alla ja mille eest tasutakse nii kindlustatud kui ka kindlustamata täiskasvanutele.
Teenuste loetelu:
- Patsiendi uurimine ja konsultatsioon. Arst hindab olukorda, paneb esialgse diagnoosi ja otsustab edasised sammud.
- Pinnaanesteesia (limaskesta tuimestus). Kasutatakse pindmiste protseduuride puhul.
- Injektsioonanesteesia (süstiga tuimestus). Vajalik keerukamate protseduuride, nt hamba eemaldamise puhul.
- Ühe juurega hamba eemaldamine. Tavaliselt esihammaste või kihvade puhul.
- Mitme juurega hamba eemaldamine. Enamasti purihammaste eemaldamisel.
- Sügavalt murdunud või lagunenud hamba eemaldamine. Kui hammas on osaliselt igeme all või tugevalt kahjustunud.
- Mädakolde avamine ja ravimenetlus. Põletiku ja valu kiireks leevendamiseks.
- Traumahaava korrastus. Näiteks löögi või kukkumise järel pehmete kudede vigastuste puhul.
- Lukseerunud hamba tagasi asetamine. Kiire tegutsemine annab hamba säilitamise võimaluse.
- Verejooksu peatamine õmblusega. Vajalik trauma või kirurgilise protseduuri järel.
- Järelkontroll pärast kirurgilist sekkumist. Arst kontrollib paranemist ja komplikatsioonide puudumist.
- Hamba või implantaadi eemaldamine (osalise luu eemaldamisega). Keerukam kirurgiline protseduur.
- Ühe hamba röntgenülesvõte. Abiks täpse diagnoosi panemisel.
- Kogu suu röntgenülesvõte (panoraamröntgen). Vajalik keerukamate juhtude korral.
Kõik need teenused on mõeldud kiireks ja elutähtsaks abiks, et peatada valu ja vältida tervise tõsist kahjustamist.
Kuidas vältimatut hambaravi Eestis saada?
Siin tuleb meeles pidada kahte olulist reeglit:
- Pöörduda tuleb kliinikusse, kel on leping Tervisekassaga.
Vastasel juhul peab patsient ravi eest ise maksma. - Abi saavad nii kindlustatud kui ka kindlustamata täiskasvanud.
See tähendab, et ka ravikindlustuseta inimene saab vältimatu abi tasuta, kui pöördub lepingupartneri poole.
Kuidas käituda?
- Leia lähim kliinik Tervisekassa partnerite seast.
- Helista ette ja küsi, kas nad võtavad vastu erakorralisi patsiente.
Arst peab aitama, kui olukord on eluohtlik või ohustab tervist.
Nõuanded patsientidele
- Ära lükka visiiti edasi. Hambavalu või turse ei kao iseenesest. Viivitus võib tuua kaasa rasked tüsistused.
- Ära ravi ennast ise. Antibiootikumid, valuvaigistid või rahvameditsiin leevendavad vaid ajutiselt, kuid ei lahenda probleemi.
- Erista vältimatu abi ja plaaniline ravi. Kui hammas valutab ainult närimisel või on külma suhtes tundlik, ei pruugi see olla vältimatu juhtum – aga siiski põhjus hambaarsti juurde minna.
- Valmistu visiidiks. Võta kaasa dokumendid, info tarvitatavate ravimite kohta ja kirjelda arstile kõiki sümptomeid.
Tervisekassa tagab, et kõik täiskasvanud, sõltumata kindlustusest, saavad abi traumade, turse, põletiku või verejooksu korral.
Pea meeles: õigeaegne arsti poole pöördumine aitab säilitada nii sinu hambaid kui ka üldist tervist.
