Hammaste kaotus ei ole ainult esteetiline probleem, vaid ka tõsine hoop seedimisele, diktsioonile ja isegi näo harmoonilistele proportsioonidele. Kaasaegne hambaravi võimaldab taastada hambarea nii, et keegi ei kuku aimama, et teil on tehishambad. Peaasi on valida õige konstruktsioon konkreetse kliinilise juhu jaoks.
Adentia on hammaste täielik või osaline puudumine. Hambaarstid jagavad selle kaheks tüübiks: osaline, kui lõualuule on säilinud vähemalt üks või mitu hammast, ja täielik, kui hambad puuduvad ühelt või mõlemalt lõualuult täielikult.
Põhilised proteesimise variandid adentia korral
Meetodi valik sõltub “toetuspunktide” arvust ja luukoe seisundist.
- Eemaldatavad proteesid
Traditsiooniline ja kõige eelarvesõbralikum variant. Need püsivad suus tänu “imiefektile” (akrüüllõualuud) või spetsiaalsetele konksudele/lukkudele (büügelproteesid), kui tugihambad on säilinud. Eeliste hulgas on madal hind ja kiire valmistamine. Miusteks peetakse fiksatsiooni ebastabiilsust ja väljakukkumise riski rääkimise ajal. Ja veel üks oluline aspekt: luu eemaldatava proteesi all taandub (atrofeerub) edasi.
- Mitte-eemaldatavad konstruktsioonid
Nende hulka kuuluvad sildproteesid. See on kroonide kett, kus äärmine hambakroon toetub patsiendi enda hammastele ja keskmised asendavad puuduvaid. Konstruktsioonil on piirang, kuna see sobib ainult osalise adentia korral, sest “silla” jaoks on vaja usaldusväärseid ja terveid tugesid.
- Proteesimine implantaatidel
Kõige füsioloogilisem meetod. Implantaat imiteerib hambajuurt, hoides ära luukao. Eristatakse üksikimplantaate, kus iga puuduv hammas asendatakse eraldi ühikuga. See variant sobib ideaalselt osalise kaotuse korral. Implantaatide paigaldamist 6 hambale (All-on-6) kasutatakse täieliku adentia korral. Kasutatakse ka varianti All-on-4. Proteesimiseks paigaldatakse lõualuusse 4 või 6 implantaati, millele kinnitatakse kogu lõualuu mitte-eemaldatav protees. Hammaste totaalne taastamine implantaatidega on mugavuse ja usaldusväärsuse suhte poolest “kullastandard”.
Kuidas valida sobivat proteesi?
Ideaalne protees on alati tasakaal meditsiiniliste näidustuste ja patsiendi võimaluste vahel. Arst tugineb järgmistele kriteeriumidele:
- Puuduvate hammaste arv: ühe hamba jaoks piisab kroonist implantaadil, kogu lõualuu jaoks on vaja All-on-4/6 süsteemi.
- Luukoe seisund: kui hambad puudusid pikka aega, võis luu “sulada”. Sellisel juhul on vajalik kas luuplastika või selliste süsteemide valik, mis ei nõua suurt luumahtu.
- Vanus ja tervis: diabeedi või vere hüübivushäirete esinemine võib olla vastunäidustuseks klassikalisele implantatsioonile (kuid mitte alati!).
- Eelarve: eemaldatavad konstruktsioonid on kättesaadavad kõigile, hammaste implantatsioon on investeering elukvaliteeti aastakümneteks.
Patsientide sagedased vead
- Edasilükkamine “hilisemaks”: luukude ilma koormuseta atrofeerub. Mida kauem te ootate, seda keerulisem ja kallim on proteesimine tulevikus.
- Konstruktsiooni iseseisev valik: patsient palub sageli “samasugust silda nagu naabril”, arvestamata, et tema enda hambad ei pruugi sellisele koormusele vastu pidada.
- Kohanemise ignoreerimine: mis tahes proteesiga on vaja harjuda. On vale arvata, et kui esimesel päeval on ebamugav, siis on protees halb.
- Vale hooldus: eemaldatavad proteesid ja implantaadid vajavad samuti puhastamist! Katt nendel viib igemepõletikuni ja konstruktsioonide äratõukamiseni.
Adentia tänapäeval ei ole kohtuotsus ega “klaasis olevad tehishambad”. Kaasaegsed protokollid võimaldavad hambad tagasi saada vaid mõne visiidiga. Peaasi on meeles pidada: parim protees on see, mis mitte lihtsalt ei sulge auku, vaid taastab täielikult närimisfunktsiooni ja kingib enesekindluse.
