Hammaste lõikumine on lastel loomulik füsioloogiline protsess, mis algab varases eas ja kestab teismelise põlveni. Igal lapsel võivad ajad veidi erineda, kuid on olemas teatud suunised, mida peetakse normiks. Tavaliselt ilmuvad esimesed piimahambad umbes 6 kuu vanuselt ning 2,5–3 aasta vanuseks on välja kujunenud täielik ajutiste hammaste komplekt.
Kui hammas ei ilmu oodatud ajal, võib see vanemates ärevust tekitada. Viivitus on mõnikord normi piires, kuid mitmel juhul võib see viidata tõsisematele probleemidele seoses lõualuusüsteemi arenguga.
Mis on laste adentia: liigid ja vormid
Adentia on ühe või mitme hamba kaasasündinud või omandatud puudumine. Lastel esineb kõige sagedamini kaasasündinud vormi, mis on seotud hambabastide puudumisega. Eristatakse järgmisi adentia liike:
- osaline — puudu on üks või mitu hammast;
- täielik — puuduvad kõik hambad (esineb äärmiselt harva).
Vormi poolest võib adentia olla kaasasündinud (geneetiliselt tingitud) või omandatud (näiteks trauma või haiguse tagajärjel).
Millal peetakse hammaste lõikumist normaalseks
Piimahammaste lõikumise ajad:
- 6–10 kuud — esimesed lõikehambad
- 8–12 kuud — külgmised lõikehambad
- 12–18 kuud — esimesed purihambad (molaarid)
- 16–20 kuud — silmahambad (kaniinid)
- 20–30 kuud — teised purihambad (molaarid)
Jäävhammaste ilmumise ajad ja lubatud kõrvalekalded:
- 6–7 aastat — esimesed purihambad ja lõikehambad
- 8–10 aastat — külgmised lõikehambad ja eespupurihambad (premolaarid)
- 10–13 aastat — silmahambad ja teised purihambad
Lubatuks peetakse kõrvalekaldeid 6–12 kuu piires. Märkimisväärsem viivitus nõuab aga spetsialisti konsultatsiooni.
Põhjused, miks hammas võib lõikumata jääda
Hamba puudumisel või lõikumise viibimisel võib olla mitu põhjust:
- geneetika — pärilikul eelsoodumusel on oluline roll;
- hambabasti puudumine — üks sagedasemaid adentia põhjuseid;
- lõualuu arenguhäired — ruumipuudus või ehituslikud anomaaliad;
- peetunud ehk retineerunud hammas — hammas on moodustunud, kuid ei suuda lõikuda ja jääb luu sisse;
- põetud haigused ja traumad — võivad mõjutada hammaste arengut.
Mõnikord on raske eristada füsioloogilist viivitust patoloogiast. Märgid, millele tasub tähelepanu pöörata:
- oluline mahajäämus eakohastest normidest;
- sümmeetrilise hamba puudumine vastaspoolel;
- igeme deformatsioon või paistetus;
- piimahamba vahetumise puudumine ettenähtud ajal;
- lapse kaebused ebamugavustundele või valule.
Miks on oluline probleemi mitte ignoreerida
Hamba puudumine võib kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi. Järk-järgult tekib vale hambaumus — naaberhambad nihkuvad, täites vaba ruumi. Tekivad kõneprobleemid, eriti esihammaste puudumisel. Lisaks mõjutab esteetiline ebamugavustunne lapse enesehinnangut. Lastehambaarsti konsultatsioon on vajalik, kui:
- hammas ei ole lõikunud aasta jooksul pärast oodatud aega;
- piimahammas ei ole ära langenud ja jäävhammas pole ilmunud;
- on kahtlus hambakaare valele arengule;
- laps tunneb valu või ebamugavustunnet.
Laste adentia diagnoosimine
Täpse diagnoosi panemiseks kasutatakse hambaarsti läbivaatust ja suuõõne röntgenuuringut. Täiendavalt võidakse määrata kompuutertomograafia (KT) — kui on vaja olukorda detailsemalt hinnata. Need meetodid võimaldavad kindlaks teha hambabastide olemasolu ja nende asendi. Igal juhul tasub last hambaarsti visiidiks eelnevalt ette valmistada.
Laste adentia on seisund, mis võib mõnel juhul olla normi variant, kuid nõuab sagedamini tähelepanelikku jälgimist. Õigeaegne diagnoosimine ja spetsialisti konsultatsioon aitavad vältida tüsistusi ning tagada lapse lõualuusüsteemi õige arengu.
